Vee küllastus ja korrosioon indeksid
Vee stabiilsust ehk toimet torustikule iseloomustatakse stabiilsusindeksi I kaudu (so süsihappe ja lubja tasakaal ). Kui vesi sisaldab rohkem vaba süsihappegaasi (CO2), kui on vaja kaltsiumvesinikkarbonaadi (Ca(HCO3)2) ning kaltsiumkarbonaadi (CaCO3) ja CO2-vaheliseks tasakaaluks, nimetatakse üleliigset CO2 agressiivseks. Kui selline vesi puutub kokku tahke kaltsiumkarbonaadi kaitsekihiga toru seintel, lahustub see kiht kuni tasakaalu saavutamiseni.
Torustikku antav vesi peaks vastama järgmistele näitajatele:
Kui vees on CO2 tasakaaluks vajaminevast kogusest vähem, hakkab kaltsiumkarbonaat välja sadenema. Tasakaaluolek oleneb vee temperatuurist. Veekäitlusjaamast väljuvast madala temperatuuriga (5 - 12 °C) stabiilsest veest võib soojaveesüsteemis kõrgemal temperatuuril eralduma hakkav kaltsiumkarbonaat torud ummistada.
Lubja ja süsihappe tasakaalu arvutamiseks on kõige lihtsam kasutada Interneti kalkulaatoreid. Vee stabiilsust iseloomustakse stabiilsusindeksi LSI kaudu: kui LSI = 0, on vesi stabiilne, LSI < 0 korral agressiivne (sisaldab agressiivset CO2) ning kui LSI > 0, sadeneb veest kaltsiumkarbonaati (CaCO3).
Torustikku antav vesi peaks vastama järgmistele näitajatele:
- pH > 7,5;
- leelisus > 0,6 mg-ekv/l (>30 mgCaCO3/l);
- kaltsiumit > 10 mg/l ( >25 mgCaCO3/l);
- hapnikku > 5 mg/l;
- vesinikkarbonaadi ning sulfaat- ja kloriidioonide summa suhe (mg-ekv) > 1,5.
Kui vees on CO2 tasakaaluks vajaminevast kogusest vähem, hakkab kaltsiumkarbonaat välja sadenema. Tasakaaluolek oleneb vee temperatuurist. Veekäitlusjaamast väljuvast madala temperatuuriga (5 - 12 °C) stabiilsest veest võib soojaveesüsteemis kõrgemal temperatuuril eralduma hakkav kaltsiumkarbonaat torud ummistada.
Lubja ja süsihappe tasakaalu arvutamiseks on kõige lihtsam kasutada Interneti kalkulaatoreid. Vee stabiilsust iseloomustakse stabiilsusindeksi LSI kaudu: kui LSI = 0, on vesi stabiilne, LSI < 0 korral agressiivne (sisaldab agressiivset CO2) ning kui LSI > 0, sadeneb veest kaltsiumkarbonaati (CaCO3).